Ei tea, kas see, mis meie vahel eile õhtul juhtus,
ongi ainult see, mis vahel on:
kui inimene teise sisse sõbralikult suhtub
või veidi rohkem, kui see tavaks on.
Kas minu käitumine kombelõtvusena näis,
kui suu läks kogemata vastu suud?
Kui minu nina mööda sinu sooja põske käis
ja mõte haarata ei suutnud muud,
kui vaid, et ma ei ole üksi tollel patuteel,
ma tundsin, korraks liikus sinu huul.
Siis mõtlesin, et aitab kah, mis sest et tahtsin veel
ja aknapragudest käis sisse tuul.
Ma teadsin küll, et oleks olnud ilus sõnu öelda
mu nagiseva pingiserva päält.
Ja tean ju ka, on vaja rohkem teha, vähem mõelda.
Ma püüdsin peita värisevat häält.
Ei taibanud, et enne, kui sa jõudsid minu kambri,
su võitlus oli võidetud su peas.
Ja nagu möödaminnes võtsid juustest välja klambri
ja kotist hambaharja kui muuseas.
Ma lamasin su kõrval ja ei teadnud, kas ma võin
su unenägudesse tikkuda.
Ma enesesse mitmeid valepõhjendusi tõin,
et mitte sinu rahu rikkuda.
Ei julgenud ma märgata, et täna öösel sa
vaid tahtejõuga unesid ei näe.
Vaid ootad, millal julgen ma su kõrval ärgata
ja võtta oma kätte sinu käe.
Ju peagi hommik kohtas meie magamata päid.
Ei teadnud, kuidas juttu alata.
Sa lohutasid naerdes mind, et kõik on hästi läind.
Küll veidi kahju on, miks salata.
"Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain)
"Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny)
"Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer)
"Ta liigub siiski." (Galileo Galilei)
"Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov)
“Ära laena raamatuid, sa ei saa neid kunagi tagasi.Minu raamatukogu on täis raamatuid mida inimesed on mulle laenanud.” (Anon Frenchman)
“Carpe diem.” (kasuta aega/ela päevas) (Horatius)
“Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit.” (Paul Ehrlich)
“Pankur on inimene, kes laenab teile siis vihmavarju, kui päike paistab, ja nõuab siis tagasi, kui hakkab sadama.” (Mark Twain)
“Tehke seda, mida te oma südames õigeks peate – sest arvustatakse teid nagunii. Teid kirutakse selle eest, mida teete, ja selle eest, et te seda ei tee.” (Eleanor Roosevelt)
”Naera ja maailm naerab koos sinuga, norska ja sa magad üksinda.” (A. Burgen)
„Loogika viib sind punktist A punkti B, kujutlusvõime aga kõikjale.” (Albert Einstein)
...neist ei saa kunagi küllalt .Head emakeelepäeva !
1.märtsil oli Haapsalu lasteraamatukogus kohtumine Eesti ühe esi- ja rahva hinge pugenud kultuskirjanikuga Andrus Kivirähaga. Kohale jõudsin 10 -mindise hilinemisega. Kole lugu küll ,aga minemata ei saanud jätta. Väike saal oli hardunud fänne juba punnis täis .Vaatamata sellele leidsin ,tänu muidugi lahketele inimestele, istekoha - küll ainult ühe kannika jaoks ,sest teise kannikaga toetas toolile minuga kaasas olnud kursaõde Kristi.Ei kurtnud. Niisiis saal oli punnis rahvast täis ,kõik kuulamas hiirvaikselt ,kuidas Kivirähk saali ees laua taga oma raamatust lõiku ette loeb.
Natuke pudistav Kivirähk on lahe sell ! Loeb sorav- ilmekalt ja hääl on kah siuke mehelikult kandev. Mitte üldse professionaalne näitleja ,aga naljakaid kohti on ikka naljakas kuulata küll. Kuulasin ja mõtlesin - millal ma viimati kohal olin ,kui kirjanik oma raamatut ette loeb ? Ei mäleta...
Raamat loetud ,said kõik küsimusi esitama hakata .Ka see koht kohtumisest oli sisukas, sest Kivirähk on tõeline rahvamees ja kui minu ettekujutus kirjanikest on ,kui nohikutest ,kes istuvad oma katusekambris ,nokitsevad oma raamatute kallal ning pelgavad suhtlemist inimestega või teevad seda väga kramplikult ja ettevaatlikult siis ... Kirjanik Kivirähk on küll pullimees ja inimestega kontakti saada pole mingi raskus.
- noh, mis me nüüd siis siin istume ,rääkige mulle parem midagi või küsige, eks ma siis püüan jõudumööda vastata,mul aega küll siin istuda ,alles kahe tunni pärast läheb buss Tallinnasse.
Sõidab teine ,jah bussiga ja kõiksugu ühistranspordiga ja mina ,kui ka ühistranspordiinimene ,saan väga hästi aru ,miks üks kirjanik sõidab bussiga. Esitatud küsimustele vastas ta pikalt, arendas isegi teemat edasi ,läks oma otsaga isegi teab kuhu ja muidugi viskas ohtralt nalja .Kui jutt oli juba teab kuhu läinud ,siis ikka märkas ja - mis see küsimus nüüd oligi ? Ta on mees, kellest näed ära ,et võid küsida mida tahes. Jah , juttu tal jätkub.
Isegi võtsin ühe küsimuse küsida .
- kas Ivan Oraval oli laiba- või urnimatus ? -Hea küsimus. No jah vot, see koht on mul nüüd küll teosest välja unustatud ja tegelt jube hea mõte, võiks sisse kirjutada ,polegi selle peale tulnud .Eks hakkan mõtlema ...
Tõeline kosutav õhtu oli ja lõpuks sain oma autogrammigi kätte .Oh õudust -ruudulise paberi peale ,vihikust otse rebitud ,narmendava äärega ! Pold ühtki raamatut kaasas ja poest ei jõudnud läbi minna. Aga tühja ... Ostsin nädalaega hiljem Tallinnast selle raamatu ja kleepisin selle paberilipaka sinna vahele. Aga minu meelest sobisid ruuduline vihikuleht ja Kivirähk nagu siga ja kägu .Ja niisiis kirjutaski Kivirähk alla ...eheheh.
Ka fotosessiooni nurusin välja ja Kivirähk võttis mind oma embussse -sajandi foto .Tegelt on ta vist kõigega nõus ,mis talle välja pakutakse ,vot siuke rahvamees on ta.
Loe "Jumala lood " lased püksi !
2.veebruaril praktika päev Matsalu Rahvuspargis.Kihutasime kambaga otse Rahvuspargi südamesse -Penijõele ,kus asub Penijõe suht värskelt restaureeritud mõisahoone RMK kontoriga ja loodusmuuseumiga.Viimane ei jää millegi poolest alla Tallinna Loodusmuuseumile ,ainult tsipa pisem. Mõisahoone saatus rippus veel üsna hiljuti juuksekarva otsas ,sest nõukogude korra ümberehitustest ja lammutustest ning kohalike kolhoosnike elukorraldust arvestades ei olnud hoonest enam palju järel - ainult taastamiskõlblikud palkseinad - ülejäänud "originaal" hävines arvatavasti üürnike ahjudes .
Üks tore stiilinäide palkseinaga - seinad taoti tihedalt tikke täis ja siis krohviti. Hull töö -ikka pidi selle mõtte peale tulema ! Ei ole sellist asja näind varem ,veel vähem kuulnud.
Matsalu Rahvuspark on ikka hea lahmakas maad pindala 48 610 ha , tohutud pillirooväljad ,väiksed laiud ja saared .Paljud kohad on linnuparadiisid ,kuhu inimesel üldse asja pole.RESERVAADID.
Topiseid oli klaasi taga igas asendis.
Ja mitte topised kuulamas kõrv kikkis. 2-meetrine RMK
onu ,kelle nime ma ei mäleta ,rääkis pikalt ja laialt iga eluka, muna ,kivi ja kolba juures. Rääkis huvitavalt ,aga külm oli ja tukk tuli peale, istuda polnud ka kuskile. Kõik maja veetorud olid tol hetkel külmunud ja peldikusse minek rangelt keelatud -ka potile ei saand istuda.
Järgmine peatuspaik Salevere Salumägi (40 ha) on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Siin tuli otse bussi trepilt hüpata lumehange ,sest kes sul seda kohalikku pinnavormi ikka lumest lahti lükkamas käib.
Ja kuskil koheva lume sees oli laudtee,mida pidi jalaga sihtima.
Taamal paistab meri. Selge ilmaga võib näha kaugemal asuvaid laidusid - Papilaidu, Kakrarahusid, Kumarit ja Kessulaidu. Kõik oli nii üleüldiselt ühtlaselt valge - kes kurat sellest nüüd aru sai !
Trepid viisid panga pealt üles-alla ,kogu rada oli ainult aimatav ,oli lumine kohevus ja looklev trepikäsipuu.
Siin salumetsas elab ka viinamäe tigu ! Tigu tudub.
Lubjakiviastangu jalamil asub Silmaallikas, mille vett peetakse ravitoimeliseks eriti silmahaiguste puhul. Sealt ta voolab kah südatalvel !
See peldik paistab igati töökorras - kui ainult pääseks peldiku ukseni .Kumb on naiste pool !?
Kumari Reisid OÜ versus www.naturetours.ee asub Lihula mõisahoones (ei old suvi). Mõis ise oli siuke räämas ja väga "naturaalne" ei mingit viimase peal ülesvuntsi. Krohvi pudenes siit ja sealt ,värvimata hallid seinad ,kiivas uksed .Aga milline sisu - selles majas pesitseb üks Eesti kõvemaid ja maailmas tuntust koguv loodusturismi korraldavaid firmasid Estonian Nature Tours - kogu asja juhib üks kribu entusiastlik naine (seisab paremal)!
See kontorituba siin mõisa all korrusel oli neil suht-koht ülesvuntsitud ja hea soe ,kamin praksus. Pakuti parimat kohvi demerara suhkruga ,raviteed ,mett ja küpsiseid.Koukisin välja lõunaks kaasa pakitud võileivad ja haukasin kohvi kõrvale.Naine säras ja jutustas õhinal oma firma sünniloost , ise samal ajal hoolitsevalt toasussides ringi sagides (muideks nendes samades toasussides oli ta ka Tallinnas Turismimessil ). Olin ta saavutuste üle siiralt rõõmus. Pesitsedes sellises Tallinna inimese silma jaoks sügavas perifeerias ja teha laias maailmas tuntud firmat -on ülikõva sõna. Aga kes siis veel !
Kui mul oleks siuksed pikad ja kohevad kulmud nagu olid isake Leonid Brežnevil - oleks need põlend särinal .Jah, käisin RAMMSTEINI KONTSERDIL .Uksel katsuti ja vaadati läbi kui sõjakomissariaadis .Korras. Saku Suurhalli jõudsin soojendusbändi ajal ,kuulsin kuskilt maja sügavustest mussi, aga kuna seisin teisel korrusel alles garderoobijärjekorras, mis venis hiilival sammul ,siis bändi ennast lõppkokkuvõttes näha ei õnnestunudki .Aga tühja ! See on ju alles soojendus. Et vähegi raha kokku hoida (maksis ju 20EEKu nagi),tegime garderoobis väike tsiki-priki ja toppisime joped,kampsunid, pusad ühe tagi ühte varrukasse - oh, garderoobi tüdruk siuke piiiisike ja kleenuke vinnas korralikult seda 10 kilost! tagi sinna kõrgele nagi otsa - oli valus vaadata...
Nüüd joostesaukupääsemisjärjekorda ,kus siuke tropp muusikasõpru trügis juba hullumeelselt ees. All ootas müstiline põrand , tundus ,et iga jalatäis seal all augus on kulla hinnaga, aga keegi ei kaotanud lootust oma kohta leida. Augu äärel kontrolliti taas k o r r a l i k u l t piletit ,said kolm astet alla poole ja jälle tuli poiss ,kes kontrollis kolmandat korda k o r r a l i k u l t piletit .Kas nüüd on kõik ? Oli kõik .Veel mõni hetk usinat trügimist tõotatud maale läbi rokkarite ühtlase musta massi ning lava oli kõigest 8 meetri kaugusel .Mulle piisas ,see oli parim koht - paar sammu ees pool hüppavad need kõige karmimad karvased .Seal võib olla lausa eluohtlik.
Veider oli mõelda, et alles kuu aega tagasi istusin selle sama augu ääres Ahvenamaa lippu lehvitades ja jälgisin härda südamega iluuisutamisvõistlusi .Nüüd oli jää kadunud ,selle asemel kõmisev betoon - libe mahaloksunud õllest ning praksuv plasttopsitest .
Aga Rammstein oli kohal ja alustas oma sõud saksaliku täpsusega. Algatuseks raiusid mehed kuvaldadega end läbi seina lavale .Kõmatasid esimesed paugud, 20 meetrised leegid lahvatasid lae alla ja saal köeti hetkega sõna otseses mõttes tulikuumaks -kui mul oleks sihukesed pikad ja kohevad k..... no olgu olgu. Aga õige dressi olin küll selga pannud - sellise selg paljas topi - kuradi hea oli olla , käärisin sokid alla ja teksad üles, higi leemendas vaatamata sellele .Ümberringi seisvad kampsunites tädid ja tagides onud küllap minestasid mõttes ja need ,kes pold raatsind kohe mittemidagi garderoobi jätta ,aga saalis praadis kui põrgukatlas .Parem oleks old vaid ilma riieteta. Lava peal keerasid sakslased aga leeki aina kõrgemaks, paugud sähvatasid kõvemini ja tihedamini. Värvilised valgusvihud vilkusid läbi suurte ventilaatorite ,sadas paberribasid - kollaseid ja punaseid .Demonstreeriti suurimat seebimullitajat - vahtu sihiti otse rahvahulka. Ja siis vinnas klahvimängija ennast kummipaati, umbes sellisesse milles Maardu järve kalamehed nädalavahetusel särge sikutavad, ning lükkas end kätemerele - sajad inimesed kandsid paati ringiratast mööda saali, mehike tõmbas istme alt kõige tipuks eesti lipu ,keerutas seda suure hooga kõrgel pea kohal - vähemalt kõik eestlased said kohe orgasmi -oli ju samal päeval kallis Eesti Vabariigi aastapäev .Ja nii ta sõudis seal kõrgel ning lasi end kaarega lavale tagasi loksutada .Salamisi oleks tahtnud seda paaditrikki järgi proovida. Programm oli tihe ja hinge palju tõmmata ei lastud -anti kaks tundi täie hooga - kogu aeg tuli hüpata ,hüpata,hüpata ... Elamus sõnulkirjeldamatu !
See oli shõu ,mis tasus vaatamist ! oh RAMMSTEIN !
Aprillis kütab Metallica.
Juba kaks päeva järjest kuulasin Vikerraadiost A.Kivirähu "Sirli, Siim ja saladused" -ja püksid olid naermisest märjad. Kakskümmend kolm osa järjepanu kuulasin ära , nii haigelt lahe oli ja püksid olid ka juba nagunii märjad. Väljas aga sadas lund ...nagu kogu see talv - üks suur ja lõputu padulumesadu. Hea tujuga lõin lumelabidale hääled sisse ja läksin tänavat sahkama. Jälle.
Talv on kui üks kutsumata salalik inime su koduaias -saad teisest vaevalt lahti kui juba selja tagant aeda tagasi hiilib. Ja nii sa viskad teda kogu aeg aiast välja LABIDAGA !, ajad minema tänavalt - aga ikka hiilib tagasi ,iga korraga aina tüütumaks muutudes. Või nagu kuradi vinn su nina otsas -pigistad kollase paise välja aga varsti on vinn hullem ja kollane paise nina otsas suurem. Igatahes mul oli lõbus -ja vinn ei seganud üldse nagu polekski teist. Olen juba leppinud, et mina viskasin labidatäie ja kolm sajab kohe asemele. Hangedki on labidaga lõhkumisest maja mõõtu kasvanud.Viskad lund juba kui heinu kõrgele laka peale.
Näh, kurbade silmadega vanamutt läks aiast mööda ,teretas ja soovis jõudu ,isegi avaldas kaastunnet ,et talv nii koledal kombel sunnib lund rookima. Et tööd on kohe jubedalt palju .Mulle optimistile on selline eestlaslik pessimism üdini tuttav. Aga olgu kuidas on .Sorkisin selle vanamuti musti mõtteid natuke lumelabidaga ja juba ta muutuski säravalt rõõmsaks , kadus kepsutades majakõrguste lumehangede taha, ise ees kõmpivat karguga vanameest lumepallidega pildudes.Säästumarketi kilekoti kirde saia ja 100 grammi Valla vorstiga unustas ta aia kõrvale. Kehitasin muheldes õlgu , kopsisin eluohtlikud jääpurikad räästast alla , labida trepi vastu puhtaks ja läksin tuppa värsket kohvilaari keetma. Lund aga aina pudises ja hiilis aeda tagasi ...Lõikasin muti saiast viilaka ja ladusin paksud vorstiviilud peale ,kange kohv pani lausa köhima .Vaatasin aknast välja kaugusse -unistasin lõputust lumisest talvest ,kus lõbus vanamutt ja karguga vanamees jooksevad kilgates ümber mu maja ja pilluvad üksteist pehmete lumepallidega. Ohh ...
Nüüd on see siis käes -MINA ja STIPP - nagu ulmefilmis ! Juba käskkiri kooli seinal tundus uskumatu ulme, ise ei näinud ,aga teised rääkisid . Jäin siis ootama ja vaatama . Aga ikkagi ei uskunud ,et raha kunagi mu pangaarvele jõuab.Salamisi muidugi käisin pangas piilumas ,mis toimub ,aga esialgu ei toimunud seal midagi .Päris pikalt ei toimunud seal midagi .
MINA ja STIPP- see on küll üks uskumatumaid kombinatsioone mu elus !
Aga ta tuli ära ! Läksin kohe poodi (hea pood küll -Tallinna Kaubamaja), et seda sündmust asjakohaselt tähistada ja et pidupäev korralikult ennast meenutama jääks .Ilm oli hullult tuisune ja oli noh kuradi kuradi külm .Isegi Tallinna linnas olid teed niimoodi hange tuisanud ,et sumpasin põlvini lumes .Nina tahtis peas kildudeks külmuda, kartsin ,et nuusates jääb teine sõrmede vahele. Vaatamata sellele kihutasin trolliga linna ja ostsin 5 KILO eesti õunu. Mitte midagi muud, tõesti, ainult 5 kilo õunu .Tagasi tulles vajusin raskuse all veelgi rohkem hange ,aga ära tõin .
Ära tuli ju teha - SEE LIUG . Aga Tallinnas ,teadagi ,on nende mägedega õigel vastlapäeval suht kitsas .Seepärast mõtlesime strateegiliselt - kas stardime päev varem või päev hiljem . Loomulikult päev varem 15.veebruar , siis ju mäekülg veel lumine ja kelgujuppidest risustamata .Õhtaks ,enne minekut keetsin termosesse tee , ostsin poest karbitäie vastlakukleid ning taskusse pistsin piparmündi lutsukad , et noh igaksjuhuks kui keegi soovib piparmündi teed või nii . Oli õnnis õhta ,tuulevaikne ja kohale jõudes mäekülg ka inimvaikne -super. Tundsime ennast ilusatena , kelgutasime ainult pikki liuge ,nosisime kaasapakitut , nautisime vaikust ja hämarduvat mändide alust ,kuskilt kaugusest kumas Tallinna kesklinna valgusreostus. Tol hetkel oli raske uskuda ,et isegi istume ju praegu Tallinna linnas ,tagumikku toetamas lumehang .
12.02- 14.02.2010 toimub Eestimaa suurim ja olulisim turismimess. See on iga-aastane kaalukas üritus ,kuhu kogunevad kõiksugu turisminduse ninad üle Eesti ja piiri tagant ,nii suured kui tibatillukesed kampas -õlg-õla kõrval koos. Kuna õpin sellist turisminduse asja ,siis tegelt oli see mulle kohustuslik kooliprogramm ,mille põhjal tuleb järgmiseks kuuks ette valmistada koolitöö .12.veebruariks kindlustati kooli poolt tasuta sissepääs ,oli vaja ainult pilet arvutist välja printida .Vaatamata sellele ,et enamus inimestel tööpäev alles kestis ,oli rahvast murdu . Riietehoiust peale anti märku, et teid on liiga palju , kõik konksud olid täis riputatud ja igale konksule pretendeeris mitu jopet .
TEGEVUS A-, B-, C-HALLIS
Peahallis olid oma eripakkumistega väljas kõik Eesti suuremad reisikorraldajad, mitmed lennu- ja bussifirmad, kõik laevafirmad, paljud spaad, hotellid, jne. Jube suured ja tähtsad tegijad ! Puhka Eestis hallis tutvustasid kõik Eesti maakonnad koos paljude ettevõtjatega oma piirkonna eripärasid, vaatamisväärsusi, kultuuriüritusi ja turismitooteid, kohal olid aktiivse puhkuse, maa- ja loodusturismi korraldajad jpt. See oli ka kõige lahedamvingem hall ,kuhu oma põhihuvi suunasin. Lastehallis pakuti lastele toredat programmi ja kaasategemisrõõmu. Sinna paigutasin oma 2.klassi lapse ,kes oli toimunust vaimustatud ning tegutses seal omasoodu koos Pipi juhendamisel. Messikeskuses liikuda tuli enamasti külg ees ja pigem ettevaatusega ,sest ikka ja jälle põrkasid kellegi otsa või jäid lihtsalt ette ja vahel tuli seista lausa järjekorras, et nö letini pääseda. Eriti oli seda näha Estonian Airi leti juures ,kus oli pidev järjekord taga, mis hetkekski ei lühenenud. Vaatasin alt ja ülevalt (kohvikust) ,aga ei saand pihta. Mis siis ikka - see pold lõppkokkuvõttes ka oluline osakond ... Kogu summ liikus oma suva järgi ,ei old nii ,et paremalt liigume edasi ja vasakult tagasi .Koguaeg tõukles ja sagis ümberringi mingi ebamäärane mass.
Külastajad olid kohale tulnud väga erinevatel eesmärkidel, kes asja ,kes kommi ja nänni pärast, kes lootis võita soodsa hinnaga oksjonil ,kes loteriis. Kõik haarasid kogu aeg midagi - sest tasuta asju oli jube palju . Mis sellega pärast tehakse ,krt seda teab .
Jah, tasuta kommi pakuti igas boksis ,enamasti karamelli ja lisaks sai mekkida kõiksugu isetehtud leiba ja juustu ja hapukurki ja pannkooki moosiga ja vobla ja saia ja küpsist-kreekerit ja sinki ,sõira ,mett ...
Tuli välja ,et messil oli esindatud 25 riiki: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Küpros, Soome, Saksamaa, Kreeka, Indoneesia, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Läti, Leedu, Mauritius, Namiibia, Norra, Poola, Portugal, Hispaania, Tai, Tuneesia, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Valgevene, Vietnam ja Eesti.
LAKU PAATI !
Eesti hall oli kuidagi kodune. Siin olid osalejad ilusti maakondade järgi ära lahterdatud. Kui teadsid juba kodunt startides ,millist maakonda soovid külastada ,leidsid selle lihtsalt üles. Ei väsi kordamast , et kahjuks oli kogu, tegelikult ju suur ruum, eksponente nii tihedalt täis laotud ,et kui ma neid vaatasin ,hakkas tegelastest siiralt kahju ning õlgadest pitsitama. Säramiseks pold just palju ruumi kätte jaotatud . Rahvast meelitati ligi showga - kes nokitses käsitööd, kes tegi bändi ,mõni maakond laulis maavanemaga eesotsas , rajatud oli binokliga linnuvaatlustorn ,küpsetati pannkooke moosiga, tehti liivapilti, mis projekteeriti suurelt seinale ,joosti ringi karu, Poku , südame kostüümis jne. Melu käis. Küllap nägi strateegia ette ,et tuleb kõvasti karjuda ja palju vehkida ,et rahva hinge jõuda.
Minu elamus nr 1 oli ikkagi ... Jah, tühja sest pannkoogi ,leiva , saia või põdravorsti lõhnast - mind vedas ninast hoopis paaditõrva lõhn. See värske tõrva lõhn ,mis levis keset saali kuivale veetud pargasest- see oli nii haige, et oleks tahtnud seda paati lakkuda või ennast selle pargase vastu nühkida või vähemalt tüki tõrvast takku oleks võind paadi laua vahelt tasku nokkida. Jummal- jummal ! Küllapselles boksis askeldanud noormehedki higistasid läbi oma triibuliste meremehe ürpide seda tõrvalõhna.
sulatõrva järgi lõhnav paat oli päeva vingeim eksponaat ...
Kokkuvõtteks võib ju öelda ,et üritus oli kah ! Aga taluda sellist sihitult sagivat massi mitu tundi enda ümber on kannatus omaette.
Nüüd olen kodus tagasi ja kotitäis so ca 3 kilo kaasa haaratud reklaambuklette ootab kohustuslikku läbitöötamist .
LAHE LAHE LAHE
Täna siis lõpuks käes Iluuisutamise EM ja meeste vabakava Saku suurhallis 18.45. Enne kui startisin ,keetsin kaasa termose täie head teed, tegin paar võileiba ,pistsin kotti banaani ja šokolaadi. Teadsin -õhtu tuleb väga pikk ja pidevalt hoiatati ka,et saalis on külm ,riietuge soojalt, miks mitte siis üht head tulist lonksu kaasa võtta. Olin väga põnevil. Otsustasin ,et esimesi nõrgema klassi mehi ma vaatama ei lähe ,aga 6.mehe ajal olen platsis. Võtsin kaasa veel lipu liputamiseks ja taskus oli mul vile ,nii igaks juhuks. Alati peab igaks juhuks vile kaasas olema...
Saku Suurhalli lähedusse jõudes käis seal õudne melu , ainuüksi välistreppidel oli tuline fännide möll, igatsugu sulelisi ja karvaseid liikus seal ringi. Busside kolonnid piirasid sissekäiku ja taksod sõelusid kurvi tagant. Minu kujutlusvõime ei lasknud arvata, mis seal tribüünidel võib veel toimuda.
Turvakontrollis võeti mind aga maha. Raisk. Seljakott kästi lahti teha ja pikemalt mõtlemata esitati ultimaatum- kas lähed koju tagasi või tühjendad koti oma kraamist. Kallake termos tühjaks ja visake võileivad prügikasti -siis võite edasi astuda.Need ei olnud ilusti öeldud sõnad ,kuigi turva oli iseenesest väga sõbraliku moega. Raisk. Et korraldustele alluda ,läksin ja kallasin tee välja lumehange ja võileivad toppisin muidugi.... jope alla sügavasse suusapükste taskusse !
Keegi mind teisel katsel otseselt läbi katsuma ei hakanud ja koti avamisel oli kõik korras.Sain läbi.
NAFTALIIN JA NAARITSAKASUKAD
Minu istekoht asus kuskil tribüünil lae all ,enam-vähem seal ,kus saab kätt välja sirutades vabalt lambipirne vahetada. Kartsin tõsiselt ,et kui midagi näen, siis on seda ikka suht vähe .Ei old asi nii hull ,nähtavus oli üle ootuste väga hea. Saalis mässas ees juba rahvusvaheline seltskond - kõiksugu lipud, näomaalingud ,mütsid ,tutid ,fänniplakatid ,mingid täispuhutud kepid ja p a l j u pehmeid mänguasju ,mida ma otseselt ei näinud ,aga neid pidi ikka palju olema ,sest neid muudkui sadas ja sadas sinna jääle . Jah, õlg-õla kõrval istus siuke rahvusvaheline seltskond ,et õrna eesti keelt sealt läbi ei kumanud. Kõige rohkem domineeris muidugi suur Venemaa ja vene keel ,seda jätkus igasse sektorisse. Ka prantslased ja itaallased olid tegijad, Šveits paistis välja. Ah jaa ,Venemaa ja naaritsakasukates naised. Unustasin end kontrollimatult vahtima ,nii kui väike vaheaeg tuli ,algas vahekäikudes selline kasukate paraad koridori poole ,et oh sa püha püss. Nii sätitud ja ülesvuhvitud - no see iluuisutamine peab ikka nende jaoks väga oluline olema. Muideks seda ma kahtlustasin -naftaliin! Õhus levis kummaline lõhn -see pidi kasukatest imbuv naftaliini hais olema.
LIPP
Iluuisuetendusele minnes teadsin, et tahan ka lippu lehvitada ,kõikidel oli mingi tegevus või oma lipp .Etendus on võimas ,kaasa elada on võimas .Aga mis lippu võtta ? Kui nüüd tekikoti suurune lilla-must-valgeks pleekinud Eesti lipp välja jätta ,siis on mul kodus kaks A5 formaadis lippu ,mille jõuaksin kaasa vedada- Soome ja Ahvenamaa. Loomulikult ma oleksin ju võinud võtta Soome , olid ju need sportlased täiesti esindatud ,aga ei võtnud.... See oleks olnud igav, kõik tribüünid olid Soomet täis .Sellepärast otsustasin lojaalsusest selle saarerahva vastu, pista kotti - Ahvenamaa -vähemalt kellelgi teisel polnud sellist lehvitada .Mul oli ka oma lipp- Ahvenamaa maailmapilti !
MINU LEMMIK UISUTAJA -ŠVEITS !
Ta ei võitnud -oli seekord 2. Võitis loomulikult Venemaa . Prantsusmaa 3.
LÄTI JÄÄMASINAD
Jää puhastamiseks olid vennasvabariigist kohale toodud võimsad aparaadid ,mis maksavad jutu järgi miljoneid. Lisaks lõi jää puhastamisel kaasa jalaväebrigaad -eesti vabatahtlikud .Silmajärgi lihtne töö käis mustade plastmassämbritega ja kelludega .Ämbritest tõsteti mingit vesist jääsodi suurematesse pragudesse ja mulkudesse - mats jalaga peale .Tegutseda tuli kiirelt ,sest läti jäämasinad dikteerisid tempot.Mingi spetsialist vaatas käed seljal kõik plommitud augud kotkapilgul üle. Mõnda auku tuli kohe hoolega seda sodi loopida, enne kui servaga tasa sai. Töö käis kähku ,ei mingit üleliia venitamist ja ega vene naaritsakasukatel poldki pikalt aega ringi takseerida. Ausalt öeldes,ma ei viitsind kordagi tõusta ,murdsin vaheajal valget šokolaadi ja õngitsesin lõpuks püksi topitud võileivad välja. Etendus jätkus ju ümberringi kogu aeg, mis sa siin jalutad .Ja kui parasjagu seda "päris etendust" ei käinudki ,oli vahtimist küllaga. Ega iga päev ei satu maailmatasemel üritusele ja koridori pole mõtet end peitma minna -äkki oledki ühel hetkel otsaga Eurospordis.
Kui rääkida külmast saalist, siis külm oli küll ja just selle sama jää puhastuse ajal .Nagu katus oleks korraks üles tõstetud -kui vahepeal istusin ilma jopeta ,siis jääpuhastuse ajaks läks saal talumatult jahedaks ja jope tuli kiirelt selga ajada .
Selline üritus sai siis ära nähtud . Eestlased on ikka tegijad ,kui sellised maailmatasemel ohjad saavad oma kätte - mitte ainult alkoholitarbimise 2.koht...
Tekitas isu isegi Vancouverisse minna.
krt ,katki läks külmutuskapp
käes vist on maailma lõpp
kööginurgas sulab see kapp
haiseb seal vorst ja supp
kelle ma kutsun küll appi
remontima külmutuskappi
hingevalu ja põrgupiinad
kus panen õlled ja viinad
APPI
käes on maailma lõpp
palun tehke terveks
mu külmutuskapp
päästke mu õlled ja viinad
et lõpeks need põrgupiinad
päästke mu vorst ja munad
ja eilne makaronisupp
päästke mu õlled ja viinad
remontige külmutuskapp !
nüüd istun viltusel taburetil
maas märjad jäljed parketil
näpin tujutult telekapulti
KÄIB PAUK ! pole pilti
ainult juhtmete kärsahais
mida ühikas pilgeni täis
appi, käes vist on maailma lõpp
tehke terveks mu külmutuskapp
APPI
käes on maailma lõpp
palun tehke terveks
mu külmutuskapp
päästke mu õlled ja viinad
et lõpeks need põrgupiinad
päästke mu vorst ja munad
ja eilne makaronisupp
päästke mu õlled ja viinad
remontige külmutuskapp !
see ongi siis maailma lõpp
kustub valgus- jääb ainult täpp
toas on pime, vaikne ja kärssab
hinges miski vihaselt mässab
kostub Maalt valus appihõik
ümber sulab ja plahvatab kõik
katki telekas, külmutuskapp
käes mul on maailma lõpp
APPI
käes on maailma lõpp
palun tehke terveks
mu külmutuskapp
päästke mu õlled ja viinad
et lõpeks need põrgupiinad
päästke mu vorst ja munad
ja eilne makaronisupp
päästke mu õlled ja viinad
remontige külmutuskapp !
See tekst on refereeritud minu koolitööst ,seetõttu on tekst väga ametliku sisuga .
Tegelikult asub Käbi Külalistemaja Läänemaa pealinnast Haapsalust 6 km kaugusel ning pikemalt peatuja saab lihtsalt käia ka linnamõnusid nautimas.
Selles majas viljeldakse jahiturismi, kodulehelt seda välja ei loe, aga küllap on see avalik ja kõigile teada info.
Ainulaadseks teebki külalistemaja pakutav jahiturism ja jahilasketiir ,sest teenuseid pakutakse nii kohalikele jahimeestele kui võõrsilt tulnutele. Jahiturismi pakutakse Eestis suhteliselt vähe. Eesti Maaturismi lehelt loendan kokku 5 sellist majutuskohta . Siinkohal lisaks ,et võõrsilt tulnutele pakuvad jahti ka kõik Eesti jahtkonnad ,näit Keila jahtkonna võõrustada on aastaid kindel kogukond soomlasi ,kes on platsis igal aastal ja käivad kaasas vaata et üksnes jahifiilingu pärast ning jahilooma laskmine on teisejärguline. Samuti pole neil liha ega muu kaasnevaga suurt midagi teha ja keegi seda üle piiri vedama ei hakka.
Käbi Külalistemaja kinnistule on KIK-i ja kohalike jahindusorganisatsioonide abiga rajatud matkarada - kütirada.
Ma ei ole varem viibinud ühelgi kütirajal ja seetõttu oli jalutuskäik minu jaoks uudne ning tõeliselt põnev. Raja algusesse oli paigaldatud kütirada tutvustav suuremõõtmeline skeem ,mis näitas, kus miski objekt asub ja kust rada kulgeb. Selline skeem on kui „lubadus“ ,mis annab huvilisele selge ülevaate rajal oodatavast , mida näha saab ja ka mingis mõttes turvatunde ,et see raja lubatud lõpp on ikka 1,2 km pärast.
Eksponaadid ,mida oli ühtekokku 23 , olid mõned vanemad ,mõned uusehitised . Giid taipas ka hoiatada, et igale poole pole tarvis ronida –võite tervisega riskida. Giid tutvustas uhkusega ka raja serva rajatud uut tiigiga suitsusauna ja külalistemajas lihatöötlemisruumi.
Kütirada on lihtsalt juurde pääsetav nii Riisipere–Haapsalu jalgrattateelt kui ka Tallinn- Haapsalu maanteelt. Kütirajal on võimalik isegi sinna ehitatud varjualuses metsikult ja tasuta ööbida.
Kursusega kohale jõudes võttis meid vastu sõna otseses mõttes kuulirahe ning kuigi olukord oli mõneti ehmatav ,aitas see väga ilmekalt liigsete sõnadeta sisse elada olukorda ,millega olime tutvuma tulnud. Jahilasketiiru me sisse ei astunud, aga kuulda oli, et tehti tõsist tööd ja lasketiir elas oma aktiivset elu, mehed takseerisid tähtsalt püssid õlal . Harjutati „ jooksvat metssiga“ .
Harjutada tuleb jahimeestel regulaarselt ,sest jahilooma peab tabama täpselt , üksnes salakütid lasevad ,kus juhtub ja tapavad vahendeid valimata.
Läbinud matkaraja ,pakuti meile sooja suppi Käbi Külalistemaja avaras kaminasaalis ja - giidide juttu jätkus kauemaks .Supp oli tõeliselt hea.
Tänud kamoflaaž jopes olnud giid Meemele .
Järjekordselt aeti kursa bussi ja seekord läks reis Tallinnasse , läbi Jägala ja üle Türisalu panga Loodusmuuseumi poole .Ilm oli külm ja tuuline ,aga meeleolu tuline .
Türisalu pangal ,veel lahtist merd kaemas.Käega sihib kursusejuhendaja Päivi
Loodusmuuseumis oli giidiks Tiit Hunt sealne teadur ja suur kalade fanatt ja fotograaf .
Lae all kõigub suur tuura kala Maria,mis on püütud Eesti vetest .Tegemist on mulaažiga ,sest ehtsat kala ei õnnestu kahjuks topiseks teha.
Tiit Hunt oli valmis saanud suure ja uhke tööga ning demonstreeris oma fotonäitust kaladest kummis rinnaga. Tõeliselt laheda kalamehe jutuga mees .Huvitav on see, et ta ise mõtles välja ,kuidas kaladest häid fotosid teha. Kaameraga mööda lompi neid tagaajades pole võimalik pilti saada(gi) ja siis ta otsustas need elukad akvaariumisse ehk kunstkeskkonda panna ja pilt ära teha. Tuli välja, et asi töötas - mulje on ju täitsa päris! Ja siis lasi pildid fotostuudiol pleksiklaasile panna ,kusjuure niimoodi jätavad fotod kohati 3D mulje. Mitte kõikide kaladega ei läinud lihtsalt ,räägib Hunt. Osad vennikesed kukkusid akvaariumis kohe surnut teesklema ning ujusid tükkaega kõhud ülespidi.
"See on MAKRELL mitte skumbria" viitab Tiit Hunt järgmisele suurele kalale. Sest "skumbriat " pole olemas ning see sõna on tulnud kuskilt Venemaa avarustest. Tihtipeale kasutatakse veel peenemat taktikat ,kus letil olev kuumsuitsu kala on skumbria aga konservikarpi tükeldatud skumbriast saab makrell. Saite aru jah ... Muideks, ka see makrell on akvaariumis pildistatud ,aga too on ostetud keskturult kalaletist ning oli juba tükkaega täitsa surnd. Kuna ta aga oli veel nii hea näoga , otsustas Hunt pildi ära teha. Kala silmad pidid olema need esimesed ,mis reedavad kas kala on elus või surnud ,aga selline hall silm makrellil olla õige värk.
MATKALE !
Sedapuhku põrutasin krõbeda talveilmaga Soomaale Riisa rabasse .Ilm oli uhke- palju kohevat lund ja värske karge talve nägu kutsus matkama. Leidsin matka Looduse Omnibussi kodukalt ja see oli ka viimase minuti otsus. Mõeldud tehtud padavai kella 9 ks bussi peale Rahvusraamatukogu ette. Inimesi oli palju ca 6o . Sõit kestis 2 tundi . Igasugused sõidud on minu jaoks suht tüütud ,ikka tahad et kohe asjaks läheks. Bussis oli suht igav ,kui mitte arvestada jutuajamist kursaõega ,kes oli ka juhuslikult plaanind matkama tulla. Sõitsime algul mööda suurt maanteed ja siis tulid käärulised külavahe teed ja siis käärulised põlluvahe teed ja siis veel käärulised teed .Oli libe ,kuradi libe, kuidas see buss küll teel püsis.
SAARISOO
Olime lõpuks kohal .Meid võttis vastu Aivar RuukelSaarisoo talu peremees ja tema suur uudishimulik maatõugu peni. Peni oli tõeline proff ,tegeles usinalt linnainimeste tuvastamisega ning süstematiseeris nad oma töökindla ninaga. Meid ootas ees räätsamatk ,seega juhtati meid õue peale küüni juurde ja algas kohe lumehangel olevate räätsade laiali jaotamine ning jalga passimine .Ka laiad matkasuusad olid valikus ,kel peaks mingil põhjusel räätsad vastukarva olema. Mulle pold. Tõmbasin laksti ! räätsad kummipaelaga kanna taha kinni ja hakkasin uutmoodi käimist õppima.Suusakepid võtsin küll, nendele on pika tee peal hea toetuda, eriti veel ebakindla maapeal.. Oli lahe tunne ja kõigile räätsalistele tegi selline kooberdamine nalja .Muuseas ,see sama Aivar Ruukel oli esimene ,kes tõi räätsa matka Eestisse.
Enne matka sohu pakkus memm meile maja trepil suures emailpotis tõmmanud sooja piparmündi teed ning kel pikka pidamist pold, võis välipeldikus hädal kah käia. Välipeldiku seinad praksusid siberi pakasest ning loomulikult laseks ma enne püksi kui nõustuksin välipeldikus tagumikku paljaks kraapima.
RIISA RABA
Kõige ees startis peremees ise laiadel suuskadel ja kuhvtihõlmad laiali lehvimas ,vist üks nööp oli kinni. Viskas oma võidunud seljakoti aastast 1960 üle õla ja keeras nina raba poole. Ei mingit uhkeldavat ja spetsiaal hüper-super matkavarustust. Üks karune mees, kes talvekülmast suurt välja ei teind. Tõsi, GPS on tal olemas, aga pidavat remondis olema.
Kohe maja taga voolas kuskil paksu jää all uhke lai ja kõrgete kallastega Navesti jõgi ,selle ületamisega hakkama saanud ,ootas meid teisel kaldal Riisa matkarada. Kuskil pidi olema ka laudtee, aga lund oli ju palju - kõik , mis enne oli õhus, peitis lumi enda kõhus.
Kohe hakkasid end reetma metsloomad, jäljeread olid risti-rästi mets all ja juttisid valget raba. Jälgede järgi võis aru saada ,et päris keset sood loomad ei liikunud ,olid rohkem varjul metsavilus. Metssiga, ilves, metsnugis, rebane, kitsed .Kole lugu küll,aga, ma ei tunne loomajälgi, kui Aivar Ruukel oma targa suuga nii ütles, jäi mul üle vaid uskuda.
Puutumatu talvine raba ,kohev lumi, lume raskuse all kössitamas potsakad puukesed, mitte ühtegi jälge ,ei liikumist ega häält - vaikelu. Aga hetkega oli see läbi... Läksime massiga peale ja kündsime kogu ilu üle. Ehk oli sellest raba läbivast maanteest hiljem kasu kitsedele või teistele ulukitele, kes said nüüd ka väiksema vaevaga raba ilu nautima tulla. (Kui inimesest üldse võib mingit kasu olla.) Ületasime ka jäätunud laukaid ,kus kohati pragises jää ja näitas end laukavesi. Nägin matkaliste nägudes ähmi ja hirmu .Laukad panid suurema kaarega mööduma ja kõrgeid hüppeid tegema. Kes on kordgi proovinud ,siis tunneb seda sumpamise tunnet.
Marssimine kohevas lumes pole teps mitte kerge ja vaatamata külmale ilmale hakkas nahavahel palav. Marss, marss, marss...kaua veel. Uh ! Esimene päästev peatus oli vaatetorni juures .Siin sai tehtud väike räätsa hooldus puhtaks kopsimise teel -kippusid teised jääkamakaid alla koguma ,sest sai lauka veest läbi pandud - ja tehtud tee joomine ,noored itaaliaverd välismaalased lasid Jägermeistril ringi käia .Tundsid eesti talvest ilmselget vasikavaimustust.
Ja nii see matk jätkus .Veel läksime korra Navesti jõe peale ja liikusime piki seda . Veel üks lõikamine rabas ja saigi 2 tundi kestnud matk otsa. Saunas pakuti kaminasooja ja kõhukinnitust ,sai käia veel peldikus tuuri ja vaadata õue peal niisama ringi . Lihtne oli see majapidamine ,üks väga tavaline kodu, ei mingit teatrit ega kassikulda ega muinasjutulist turismitalu . Majas paistis olevat ka jahimehi .Värskelt nülitud seanahad olid tuulduma pandud ja aiakäru oli ääreni täis soolikaid ,lumel selged verejäljed. Seesama suur maatõugu peni kontrollis ja nuhatas käru lasti poole ,aga suuremaid emotsioone see külmund ollus temas ei tekitanud -eks ole söödud kah juba - võis pilgust välja lugeda... Majaperemehe tegemist oli toetama tulnud lisaks kamp kohalikke külamehi - sättisid räätsasid , kütsid saunamajas kaminaruumi, praadisid pannil vorsti ning pakkusid vahetut seltskonda- need lihtsad maakarva kuhvtides külamehed.
Aga otsa sai see matk.Pikk sõit kodu poole tõi rammestuse kontide vahele, sokidki olid saabastes pika päeva jooksul niiskeks tõmmanud ja jahedus kippus jalgadest naha vahele. Tallinnasse jõudsime õhtupimeduses.Olen jälle ühe toreda päeva võrra rikkam.
Küllap on need mo esimesed laulusõnad ja sedakorda punkaritele. Ega ei kujutakski kedagi hipp-hopp poppareid mu sõnu laulmas .Asjad liiguvad ikka õiges suunas .Riimiga oli muidugi raskusi ,sest kasutan tavaliselt oma riimi ,mis pole ju tegelt riim ,vaid ma ise arvan selle riimiks olevat. Eh eeee ... Aga mees -ees, riigi-niigi , ime- pime - väga raske.
EI SUUR-PAKRI TUUMAJAAMALE ! ahne ettevõtja üksi keerab saare elu tuksi pöörab segi Pakri loodust ajab inimesed kodust trambib segi linnuriigi tal kõik otsustatud niigi ! "siia saagu tuumajaam siin kiirgab minu tuumajamm"
Sina sina sina sina protesti vastu Eesti Energia plaanile ehitada tuumajaam Suur-Pakri saarele !
akadeemik Anto Raukas tule taevas appi -hõikas kuule, ärimehe ime , oled vaimusilmast pime sinu plaan on liialt haige nagu persel mädapaise kui sul kallis oma raha mata jaama mõte maha
Sina sina sina sina protesti vastu Eesti Energia plaanile ehitada tuumajaam Suur-Pakri saarele !
kõik Eestis pole osta -müüa laial lõual ära süüa
Pakri karge saare elu kus ei kohta linnamelu kaitseb linnu-taimeriiki mida hullult mitut liiki rannarootsi talumaid Suur-Pakri põlisasukaid
Sina sina sina sina protesti vastu Eesti Energia plaanile ehitada tuumajaam Suur-Pakri saarele !
Isegi kirjutada ei ole aega . Lähen valgest rõõmust lõhki. Möllan iga päev õues , jalutan läbi kõik kohad kus on lumi (kus ei oleks) ja hingan sisse selle lumise pildi Eestimaast ! Kreisilt hea on olla ...
