Kiviräha embuses

1.märtsil oli Haapsalu lasteraamatukogus kohtumine Eesti ühe esi-  ja rahva hinge pugenud kultuskirjanikuga Andrus Kivirähaga. Kohale jõudsin 10 -mindise hilinemisega. Kole lugu küll ,aga minemata ei saanud jätta. Väike saal oli hardunud fänne juba punnis täis .Vaatamata sellele leidsin ,tänu muidugi lahketele inimestele, istekoha - küll ainult ühe kannika jaoks ,sest teise kannikaga toetas toolile minuga kaasas olnud kursaõde Kristi.Ei kurtnud. Niisiis saal oli punnis rahvast täis ,kõik kuulamas hiirvaikselt ,kuidas Kivirähk saali ees laua taga oma raamatust lõiku ette loeb.
 Natuke pudistav Kivirähk on lahe sell ! Loeb sorav- ilmekalt ja hääl on kah siuke mehelikult kandev. Mitte üldse professionaalne näitleja ,aga naljakaid kohti on ikka naljakas kuulata küll. Kuulasin ja mõtlesin - millal ma viimati kohal olin ,kui kirjanik oma raamatut ette loeb ? Ei mäleta...
 Raamat loetud ,said kõik küsimusi esitama hakata .Ka see koht kohtumisest oli sisukas, sest Kivirähk on tõeline rahvamees ja kui minu ettekujutus kirjanikest on ,kui nohikutest ,kes istuvad oma katusekambris ,nokitsevad oma raamatute kallal ning pelgavad suhtlemist inimestega või teevad seda väga kramplikult ja ettevaatlikult siis ... Kirjanik Kivirähk on küll pullimees ja inimestega kontakti saada pole mingi raskus.

  - noh, mis me nüüd siis siin istume ,rääkige mulle parem midagi või küsige, eks ma siis püüan jõudumööda vastata ,mul aega küll siin istuda ,alles kahe tunni pärast läheb buss Tallinnasse .
Sõidab teine ,jah bussiga ja kõiksugu ühistranspordiga ja mina ,kui ka ühistranspordiinimene ,saan väga hästi aru ,miks üks kirjanik sõidab bussiga. Esitatud küsimustele vastas ta pikalt, arendas isegi teemat edasi ,läks oma otsaga isegi teab kuhu  ja muidugi viskas ohtralt nalja .Kui jutt oli juba teab kuhu läinud ,siis ikka märkas ja - mis see küsimus nüüd oligi ? Ta on mees,  kellest näed ära ,et võid küsida mida tahes.  Jah , juttu tal jätkub.

 Isegi võtsin ühe küsimuse küsida .
- kas Ivan Oraval oli laiba- või urnimatus ?
-Hea küsimus. No jah vot, see koht on mul nüüd küll teosest välja unustatud ja tegelt jube hea mõte, võiks sisse kirjutada ,polegi selle peale tulnud .Eks hakkan mõtlema ...

Tõeline kosutav õhtu oli ja lõpuks sain oma autogrammigi kätte .Oh õudust -ruudulise paberi peale ,vihikust otse rebitud ,narmendava äärega ! Pold ühtki raamatut kaasas ja poest ei jõudnud läbi minna. Aga tühja ... Ostsin nädalaega hiljem Tallinnast selle raamatu ja kleepisin selle paberilipaka sinna vahele. Aga minu meelest sobisid ruuduline vihikuleht ja Kivirähk nagu siga ja kägu .Ja niisiis kirjutaski Kivirähk alla ...eheheh.
Ka fotosessiooni nurusin välja ja Kivirähk võttis mind oma embussse -sajandi foto .Tegelt on ta vist kõigega nõus ,mis talle välja pakutakse ,vot siuke rahvamees on ta.
Loe "Jumala lood "   lased püksi !


trallakas