Oh ,habras luule ...

BALLAAD

Ei tea, kas see, mis meie vahel eile õhtul juhtus,
    ongi ainult see, mis vahel on:
    kui inimene teise sisse sõbralikult suhtub
    või veidi rohkem, kui see tavaks on.
     
    Kas minu käitumine kombelõtvusena näis,
    kui suu läks kogemata vastu suud?
    Kui minu nina mööda sinu sooja põske käis
    ja mõte haarata ei suutnud muud,
     
    kui vaid, et ma ei ole üksi tollel patuteel,
    ma tundsin, korraks liikus sinu huul.
    Siis mõtlesin, et aitab kah, mis sest et tahtsin veel
    ja aknapragudest käis sisse tuul.
     
    Ma teadsin küll, et oleks olnud ilus sõnu öelda
    mu nagiseva pingiserva päält.
    Ja tean ju ka, on vaja rohkem teha, vähem mõelda.
    Ma püüdsin peita värisevat häält.
     
    Ei taibanud, et enne, kui sa jõudsid minu kambri,
    su võitlus oli võidetud su peas.
    Ja nagu möödaminnes võtsid juustest välja klambri
    ja kotist hambaharja kui muuseas.
     
    Ma lamasin su kõrval ja ei teadnud, kas ma võin
    su unenägudesse tikkuda.
    Ma enesesse mitmeid valepõhjendusi tõin,
    et mitte sinu rahu rikkuda.
     
    Ei julgenud ma märgata, et täna öösel sa
    vaid tahtejõuga unesid ei näe.
    Vaid ootad, millal julgen ma su kõrval ärgata
    ja võtta oma kätte sinu käe.
     
    Ju peagi hommik kohtas meie magamata päid.
    Ei teadnud, kuidas juttu alata.
    Sa lohutasid naerdes mind, et kõik on hästi läind.
    Küll veidi kahju on, miks salata.

Jaan Tätte

Oh, jälle need tsitaadid ...

"Me kõik oleme erandjuhtumid." (Albert Camus)

"Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain)

"Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny)

"Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer)

"Ta liigub siiski." (Galileo Galilei)

"Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov)

“Ära laena raamatuid, sa ei saa neid kunagi tagasi.Minu raamatukogu on täis raamatuid mida inimesed on mulle laenanud.” (Anon Frenchman)

“Carpe diem.” (kasuta aega/ela päevas) (Horatius)

“Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit.” (Paul Ehrlich)

“Pankur on inimene, kes laenab teile siis vihmavarju, kui päike paistab, ja nõuab siis tagasi, kui hakkab sadama.”     (Mark Twain)

“Tehke seda, mida te oma südames õigeks peate – sest arvustatakse teid nagunii. Teid kirutakse selle eest, mida teete, ja selle eest, et te seda ei tee.”   (Eleanor Roosevelt)

”Naera ja maailm naerab koos sinuga, norska ja sa magad üksinda.” (A. Burgen)

  „Loogika viib sind punktist A punkti B, kujutlusvõime aga kõikjale.” (Albert Einstein)

 ...neist ei saa kunagi küllalt .Head emakeelepäeva !


trallakas

Kiviräha embuses

1.märtsil oli Haapsalu lasteraamatukogus kohtumine Eesti ühe esi-  ja rahva hinge pugenud kultuskirjanikuga Andrus Kivirähaga. Kohale jõudsin 10 -mindise hilinemisega. Kole lugu küll ,aga minemata ei saanud jätta. Väike saal oli hardunud fänne juba punnis täis .Vaatamata sellele leidsin ,tänu muidugi lahketele inimestele, istekoha - küll ainult ühe kannika jaoks ,sest teise kannikaga toetas toolile minuga kaasas olnud kursaõde Kristi.Ei kurtnud. Niisiis saal oli punnis rahvast täis ,kõik kuulamas hiirvaikselt ,kuidas Kivirähk saali ees laua taga oma raamatust lõiku ette loeb.
 Natuke pudistav Kivirähk on lahe sell ! Loeb sorav- ilmekalt ja hääl on kah siuke mehelikult kandev. Mitte üldse professionaalne näitleja ,aga naljakaid kohti on ikka naljakas kuulata küll. Kuulasin ja mõtlesin - millal ma viimati kohal olin ,kui kirjanik oma raamatut ette loeb ? Ei mäleta...
 Raamat loetud ,said kõik küsimusi esitama hakata .Ka see koht kohtumisest oli sisukas, sest Kivirähk on tõeline rahvamees ja kui minu ettekujutus kirjanikest on ,kui nohikutest ,kes istuvad oma katusekambris ,nokitsevad oma raamatute kallal ning pelgavad suhtlemist inimestega või teevad seda väga kramplikult ja ettevaatlikult siis ... Kirjanik Kivirähk on küll pullimees ja inimestega kontakti saada pole mingi raskus.

  - noh, mis me nüüd siis siin istume ,rääkige mulle parem midagi või küsige, eks ma siis püüan jõudumööda vastata ,mul aega küll siin istuda ,alles kahe tunni pärast läheb buss Tallinnasse .
Sõidab teine ,jah bussiga ja kõiksugu ühistranspordiga ja mina ,kui ka ühistranspordiinimene ,saan väga hästi aru ,miks üks kirjanik sõidab bussiga. Esitatud küsimustele vastas ta pikalt, arendas isegi teemat edasi ,läks oma otsaga isegi teab kuhu  ja muidugi viskas ohtralt nalja .Kui jutt oli juba teab kuhu läinud ,siis ikka märkas ja - mis see küsimus nüüd oligi ? Ta on mees,  kellest näed ära ,et võid küsida mida tahes.  Jah , juttu tal jätkub.

 Isegi võtsin ühe küsimuse küsida .
- kas Ivan Oraval oli laiba- või urnimatus ?
-Hea küsimus. No jah vot, see koht on mul nüüd küll teosest välja unustatud ja tegelt jube hea mõte, võiks sisse kirjutada ,polegi selle peale tulnud .Eks hakkan mõtlema ...

Tõeline kosutav õhtu oli ja lõpuks sain oma autogrammigi kätte .Oh õudust -ruudulise paberi peale ,vihikust otse rebitud ,narmendava äärega ! Pold ühtki raamatut kaasas ja poest ei jõudnud läbi minna. Aga tühja ... Ostsin nädalaega hiljem Tallinnast selle raamatu ja kleepisin selle paberilipaka sinna vahele. Aga minu meelest sobisid ruuduline vihikuleht ja Kivirähk nagu siga ja kägu .Ja niisiis kirjutaski Kivirähk alla ...eheheh.
Ka fotosessiooni nurusin välja ja Kivirähk võttis mind oma embussse -sajandi foto .Tegelt on ta vist kõigega nõus ,mis talle välja pakutakse ,vot siuke rahvamees on ta.
Loe "Jumala lood "   lased püksi !


trallakas