21.01.2010 - Meeste vabakava

LAHE LAHE LAHE
Täna siis lõpuks käes Iluuisutamise EM ja meeste vabakava Saku suurhallis 18.45. Enne kui startisin ,keetsin kaasa termose täie head teed, tegin paar võileiba ,pistsin kotti banaani ja šokolaadi. Teadsin -õhtu tuleb väga pikk ja pidevalt hoiatati ka,et saalis on külm ,riietuge soojalt, miks mitte siis üht head tulist lonksu kaasa võtta. Olin väga põnevil. Otsustasin ,et esimesi nõrgema klassi mehi ma vaatama ei lähe ,aga 6.mehe ajal olen platsis. Võtsin kaasa veel lipu liputamiseks ja taskus oli mul vile ,nii igaks juhuks. Alati peab igaks juhuks vile kaasas olema...
Saku Suurhalli lähedusse jõudes käis seal õudne melu , ainuüksi välistreppidel oli tuline fännide möll, igatsugu sulelisi ja karvaseid liikus seal ringi. Busside kolonnid piirasid sissekäiku ja taksod sõelusid kurvi tagant. Minu kujutlusvõime ei lasknud arvata, mis seal tribüünidel võib veel toimuda.
Turvakontrollis võeti mind aga maha. Raisk. Seljakott kästi lahti teha ja pikemalt mõtlemata esitati ultimaatum- kas lähed koju tagasi või tühjendad koti oma kraamist. Kallake termos tühjaks ja visake võileivad prügikasti -siis võite edasi astuda.Need ei olnud ilusti öeldud sõnad ,kuigi turva oli iseenesest väga sõbraliku moega. Raisk. Et  korraldustele alluda ,läksin ja kallasin tee välja lumehange ja võileivad toppisin muidugi.... jope alla sügavasse suusapükste taskusse !
Keegi mind teisel katsel otseselt läbi katsuma ei hakanud ja koti avamisel oli kõik korras.Sain läbi.

NAFTALIIN JA NAARITSAKASUKAD
Minu istekoht asus kuskil tribüünil lae all ,enam-vähem seal ,kus saab kätt välja sirutades vabalt lambipirne vahetada. Kartsin tõsiselt ,et kui midagi näen, siis on seda ikka suht vähe .Ei old asi nii hull ,nähtavus oli üle ootuste väga hea. Saalis mässas ees juba rahvusvaheline seltskond - kõiksugu lipud, näomaalingud ,mütsid ,tutid ,fänniplakatid ,mingid täispuhutud kepid ja  p a l j u  pehmeid mänguasju ,mida ma otseselt ei näinud ,aga neid pidi ikka palju olema ,sest neid muudkui sadas ja sadas sinna jääle . Jah, õlg-õla kõrval istus siuke rahvusvaheline seltskond ,et õrna eesti keelt sealt läbi ei kumanud. Kõige rohkem domineeris muidugi suur Venemaa ja vene keel ,seda jätkus igasse sektorisse. Ka prantslased ja itaallased olid tegijad, Šveits paistis välja. Ah jaa ,Venemaa ja naaritsakasukates naised. Unustasin end kontrollimatult vahtima ,nii kui väike vaheaeg tuli ,algas vahekäikudes selline kasukate paraad  koridori poole ,et oh sa püha püss. Nii sätitud ja ülesvuhvitud - no see iluuisutamine peab ikka nende jaoks väga oluline olema. Muideks seda ma kahtlustasin -naftaliin! Õhus levis kummaline lõhn -see pidi kasukatest imbuv naftaliini hais olema.

LIPP
Iluuisuetendusele minnes teadsin, et tahan ka lippu lehvitada ,kõikidel oli mingi tegevus või oma lipp .Etendus on võimas ,kaasa elada on võimas .Aga mis lippu võtta ? Kui nüüd tekikoti suurune lilla-must-valgeks pleekinud Eesti lipp välja jätta ,siis on mul kodus kaks A5 formaadis lippu ,mille jõuaksin kaasa vedada- Soome ja Ahvenamaa. Loomulikult ma oleksin ju võinud võtta  Soome , olid ju need sportlased täiesti esindatud ,aga ei võtnud.... See oleks olnud igav, kõik tribüünid olid Soomet täis .Sellepärast otsustasin lojaalsusest selle saarerahva vastu, pista kotti - Ahvenamaa -vähemalt kellelgi teisel polnud sellist lehvitada .Mul oli ka oma lipp- Ahvenamaa maailmapilti !

MINU LEMMIK UISUTAJA -ŠVEITS !
Ta ei võitnud -oli seekord 2. Võitis loomulikult Venemaa . Prantsusmaa 3.

LÄTI JÄÄMASINAD

Jää puhastamiseks olid vennasvabariigist kohale toodud võimsad aparaadid ,mis maksavad jutu järgi miljoneid. Lisaks lõi jää puhastamisel kaasa jalaväebrigaad -eesti vabatahtlikud .Silmajärgi lihtne töö käis mustade plastmassämbritega ja kelludega .Ämbritest tõsteti mingit vesist jääsodi suurematesse pragudesse ja mulkudesse - mats jalaga peale .Tegutseda tuli kiirelt ,sest läti jäämasinad dikteerisid tempot.Mingi spetsialist vaatas käed seljal kõik plommitud augud kotkapilgul üle. Mõnda auku tuli kohe hoolega seda sodi loopida, enne kui servaga tasa sai. Töö käis kähku ,ei mingit üleliia venitamist ja ega  vene naaritsakasukatel poldki pikalt aega ringi takseerida. Ausalt öeldes,ma ei viitsind kordagi tõusta ,murdsin vaheajal valget šokolaadi ja õngitsesin lõpuks püksi topitud võileivad välja. Etendus jätkus ju ümberringi kogu aeg, mis sa siin jalutad .Ja kui parasjagu seda "päris etendust" ei käinudki ,oli vahtimist küllaga. Ega iga päev ei satu maailmatasemel üritusele ja koridori pole mõtet end peitma minna -äkki oledki ühel hetkel otsaga Eurospordis.
Kui rääkida külmast saalist, siis külm oli küll ja just selle sama jää puhastuse ajal .Nagu katus oleks korraks üles tõstetud -kui vahepeal istusin ilma jopeta ,siis jääpuhastuse ajaks läks saal talumatult jahedaks ja jope tuli kiirelt selga ajada .
Selline üritus sai siis ära nähtud . Eestlased on ikka tegijad ,kui sellised maailmatasemel ohjad saavad oma kätte  - mitte ainult alkoholitarbimise 2.koht...
Tekitas isu isegi Vancouverisse minna.

trallakas

Ära anda laulusõnad

APPI, käes vist on maailma lõpp

krt ,katki läks külmutuskapp
käes vist on maailma lõpp
kööginurgas sulab see kapp
haiseb seal vorst ja supp
kelle ma kutsun küll appi
remontima külmutuskappi
hingevalu ja põrgupiinad
kus panen õlled ja viinad


APPI
käes on maailma lõpp
palun tehke terveks
mu külmutuskapp
päästke mu õlled ja viinad
et lõpeks need põrgupiinad
päästke mu vorst ja munad
ja eilne makaronisupp
päästke mu õlled ja viinad
remontige külmutuskapp !


nüüd istun viltusel taburetil
maas märjad jäljed parketil
näpin tujutult telekapulti
KÄIB PAUK ! pole pilti
ainult juhtmete kärsahais
mida ühikas pilgeni täis
appi, käes vist on maailma lõpp
tehke terveks mu külmutuskapp


APPI
käes on maailma lõpp
palun tehke terveks
mu külmutuskapp
päästke mu õlled ja viinad
et lõpeks need põrgupiinad
päästke mu vorst ja munad
ja eilne makaronisupp
päästke mu õlled ja viinad
remontige külmutuskapp !


see ongi siis maailma lõpp
kustub valgus- jääb ainult täpp
toas on pime, vaikne ja kärssab
hinges miski vihaselt mässab
kostub Maalt valus appihõik
ümber sulab ja plahvatab kõik
katki telekas, külmutuskapp
käes mul on maailma lõpp


APPI
käes on maailma lõpp
palun tehke terveks
mu külmutuskapp
päästke mu õlled ja viinad
et lõpeks need põrgupiinad
päästke mu vorst ja munad
ja eilne makaronisupp
päästke mu õlled ja viinad
remontige külmutuskapp !



trallakas

1.detsember - Käbi külalistemajas

 See tekst on refereeritud minu koolitööst ,seetõttu on tekst väga ametliku sisuga .

Tegelikult asub Käbi Külalistemaja Läänemaa pealinnast Haapsalust 6 km kaugusel ning pikemalt peatuja saab lihtsalt käia ka linnamõnusid nautimas.

Selles majas viljeldakse jahiturismi, kodulehelt seda välja ei loe, aga küllap on see avalik ja kõigile teada info.

Ainulaadseks teebki külalistemaja pakutav jahiturism ja jahilasketiir ,sest teenuseid pakutakse nii kohalikele jahimeestele kui võõrsilt tulnutele. Jahiturismi pakutakse Eestis suhteliselt vähe. Eesti Maaturismi lehelt loendan kokku 5 sellist majutuskohta . Siinkohal lisaks ,et võõrsilt tulnutele pakuvad jahti ka kõik Eesti jahtkonnad ,näit Keila jahtkonna võõrustada on aastaid kindel kogukond soomlasi ,kes on platsis igal aastal  ja käivad kaasas vaata et üksnes jahifiilingu pärast ning jahilooma laskmine on teisejärguline. Samuti pole neil liha ega muu kaasnevaga suurt midagi teha  ja keegi seda üle piiri vedama ei hakka.

Käbi Külalistemaja kinnistule on KIK-i ja kohalike jahindusorganisatsioonide abiga rajatud matkarada - kütirada.   

 Ma ei ole varem viibinud ühelgi kütirajal ja seetõttu oli jalutuskäik minu jaoks uudne ning tõeliselt põnev. Raja algusesse oli paigaldatud kütirada tutvustav suuremõõtmeline skeem ,mis näitas, kus miski objekt asub ja kust rada kulgeb. Selline skeem on kui „lubadus“ ,mis annab huvilisele selge ülevaate rajal oodatavast , mida näha saab ja ka mingis mõttes turvatunde ,et see raja lubatud lõpp on ikka 1,2 km pärast. 

Eksponaadid ,mida oli ühtekokku 23 , olid mõned vanemad ,mõned uusehitised . Giid taipas ka hoiatada, et igale poole pole tarvis ronida –võite tervisega riskida. Giid tutvustas uhkusega ka raja serva rajatud uut tiigiga suitsusauna ja külalistemajas lihatöötlemisruumi.

Kütirada on lihtsalt juurde pääsetav nii Riisipere–Haapsalu jalgrattateelt kui ka Tallinn- Haapsalu maanteelt. Kütirajal on võimalik isegi sinna ehitatud varjualuses metsikult ja tasuta ööbida.

 

Kursusega kohale jõudes võttis meid vastu sõna otseses mõttes kuulirahe ning kuigi olukord oli mõneti ehmatav ,aitas see väga ilmekalt liigsete sõnadeta sisse elada olukorda ,millega olime tutvuma tulnud. Jahilasketiiru me sisse ei astunud, aga kuulda oli, et tehti tõsist tööd ja lasketiir elas oma aktiivset elu, mehed takseerisid tähtsalt püssid õlal . Harjutati  „ jooksvat metssiga“ .

Harjutada tuleb jahimeestel regulaarselt ,sest jahilooma peab tabama täpselt , üksnes salakütid lasevad ,kus juhtub ja tapavad vahendeid valimata.

Läbinud matkaraja ,pakuti meile sooja suppi Käbi Külalistemaja avaras kaminasaalis ja  - giidide juttu jätkus kauemaks .Supp oli tõeliselt hea.
Tänud kamoflaaž jopes olnud giid Meemele .

trallakas

8.JAANUAR - JÄGALA PURIKAD JA HUNDI KALAD

Järjekordselt aeti kursa bussi ja seekord läks reis Tallinnasse , läbi Jägala ja üle Türisalu panga Loodusmuuseumi poole .Ilm oli külm ja tuuline ,aga meeleolu tuline .

 

 

Eesti Energiale kuuluv hüdroelektrijaam  Jägala joal sülitamas jääpurikaid

Türisalu  pangal ,veel lahtist merd kaemas.Käega sihib kursusejuhendaja Päivi

Loodusmuuseumis oli giidiks Tiit Hunt sealne teadur ja suur kalade fanatt ja fotograaf .

 

Lae all kõigub suur tuura kala Maria,mis on püütud Eesti vetest .Tegemist on mulaažiga ,sest ehtsat kala ei õnnestu kahjuks topiseks teha.

Tiit Hunt oli valmis saanud suure ja uhke tööga ning demonstreeris oma fotonäitust kaladest kummis rinnaga. Tõeliselt laheda kalamehe jutuga mees .Huvitav on see, et ta ise mõtles välja ,kuidas kaladest häid fotosid teha. Kaameraga mööda lompi neid tagaajades pole võimalik pilti saada(gi)  ja siis ta otsustas need elukad akvaariumisse ehk kunstkeskkonda panna ja pilt ära teha. Tuli välja,  et asi töötas - mulje on ju täitsa päris!  Ja siis lasi pildid fotostuudiol pleksiklaasile panna ,kusjuure niimoodi jätavad fotod kohati 3D mulje. Mitte kõikide kaladega ei läinud lihtsalt ,räägib Hunt. Osad vennikesed kukkusid akvaariumis kohe surnut teesklema  ning ujusid tükkaega kõhud ülespidi.

 

"See on MAKRELL mitte skumbria"  viitab Tiit Hunt järgmisele suurele kalale. Sest "skumbriat " pole olemas ning see sõna on tulnud kuskilt Venemaa avarustest. Tihtipeale kasutatakse veel peenemat taktikat ,kus letil olev kuumsuitsu kala on skumbria aga konservikarpi tükeldatud  skumbriast saab makrell. Saite aru jah ... Muideks, ka see makrell on akvaariumis pildistatud ,aga too on ostetud keskturult kalaletist ning oli juba tükkaega täitsa surnd. Kuna ta aga oli veel nii hea näoga , otsustas Hunt pildi ära teha. Kala silmad pidid olema need esimesed ,mis reedavad kas kala on elus või surnud ,aga selline hall silm makrellil olla õige värk.

10.jaanuar - Soomaal räätsa matkal

MATKALE !
Sedapuhku põrutasin krõbeda talveilmaga Soomaale Riisa rabasse .Ilm oli uhke- palju kohevat lund ja värske karge talve nägu kutsus matkama. Leidsin matka  Looduse Omnibussi    kodukalt ja see oli ka viimase minuti otsus. Mõeldud tehtud padavai kella 9 ks bussi peale Rahvusraamatukogu ette. Inimesi oli palju ca 6o . Sõit kestis 2 tundi . Igasugused sõidud on minu jaoks suht tüütud ,ikka tahad et kohe asjaks läheks. Bussis oli suht igav ,kui mitte arvestada jutuajamist kursaõega ,kes oli ka juhuslikult plaanind matkama tulla. Sõitsime algul mööda suurt maanteed ja siis tulid käärulised külavahe teed ja siis käärulised põlluvahe teed  ja siis veel käärulised teed .Oli libe ,kuradi libe, kuidas see buss küll teel püsis.
 SAARISOO

 Olime lõpuks kohal .Meid võttis vastu Aivar Ruukel Saarisoo talu peremees ja tema suur uudishimulik maatõugu peni. Peni oli tõeline proff ,tegeles usinalt  linnainimeste tuvastamisega ning süstematiseeris nad oma töökindla ninaga. Meid ootas ees räätsamatk ,seega juhtati meid õue peale küüni juurde ja algas kohe lumehangel olevate räätsade laiali jaotamine ning jalga passimine .Ka laiad matkasuusad olid valikus ,kel peaks mingil põhjusel räätsad vastukarva olema. Mulle pold. Tõmbasin laksti ! räätsad kummipaelaga kanna taha kinni ja hakkasin uutmoodi käimist õppima.Suusakepid võtsin küll, nendele on pika tee peal hea toetuda, eriti veel ebakindla maapeal..  Oli lahe tunne ja kõigile räätsalistele tegi selline kooberdamine nalja .Muuseas ,see sama Aivar Ruukel oli esimene ,kes tõi räätsa matka Eestisse.
 Enne matka sohu pakkus memm meile maja trepil suures emailpotis tõmmanud sooja piparmündi teed ning kel pikka pidamist pold, võis välipeldikus hädal kah käia. Välipeldiku seinad praksusid siberi pakasest ning loomulikult laseks ma enne püksi kui nõustuksin välipeldikus tagumikku paljaks kraapima.
RIISA RABA

Kõige ees startis peremees ise laiadel suuskadel ja kuhvtihõlmad laiali lehvimas ,vist üks nööp oli kinni. Viskas oma võidunud seljakoti aastast 1960 üle õla ja keeras nina raba poole. Ei mingit uhkeldavat ja spetsiaal hüper-super matkavarustust. Üks karune mees, kes talvekülmast suurt välja ei teind. Tõsi, GPS on tal olemas, aga pidavat remondis olema.
Kohe maja taga voolas kuskil paksu jää all uhke lai ja kõrgete kallastega Navesti jõgi ,selle ületamisega hakkama saanud ,ootas meid teisel kaldal Riisa matkarada. Kuskil pidi olema ka laudtee, aga lund oli ju palju -
kõik , mis enne oli õhus,
peitis lumi enda kõhus.


Kohe hakkasid end reetma metsloomad, jäljeread olid risti-rästi mets all ja juttisid valget raba. Jälgede järgi võis aru saada ,et päris keset sood loomad ei liikunud ,olid rohkem varjul metsavilus. Metssiga, ilves, metsnugis, rebane, kitsed .Kole lugu küll,aga, ma ei tunne loomajälgi,  kui Aivar Ruukel oma targa suuga nii ütles, jäi mul üle vaid uskuda.

Puutumatu talvine raba ,kohev lumi, lume raskuse all kössitamas potsakad puukesed, mitte ühtegi jälge ,ei liikumist ega häält - vaikelu. Aga hetkega oli see läbi... Läksime massiga peale ja kündsime kogu ilu üle. Ehk oli sellest raba läbivast maanteest hiljem kasu kitsedele või teistele ulukitele, kes said nüüd ka väiksema vaevaga raba ilu nautima tulla. (Kui inimesest üldse võib mingit kasu olla.) Ületasime ka jäätunud laukaid ,kus kohati pragises jää ja näitas end laukavesi. Nägin matkaliste nägudes ähmi ja hirmu .Laukad panid suurema kaarega mööduma ja kõrgeid hüppeid tegema. Kes on kordgi proovinud ,siis tunneb seda sumpamise tunnet.

Marssimine kohevas lumes pole teps mitte kerge ja vaatamata külmale ilmale hakkas nahavahel palav. Marss, marss, marss...kaua veel. Uh ! Esimene päästev peatus oli vaatetorni juures .Siin sai tehtud väike räätsa hooldus puhtaks kopsimise teel -kippusid teised jääkamakaid alla koguma ,sest sai lauka veest läbi pandud - ja tehtud tee joomine ,noored itaaliaverd välismaalased lasid Jägermeistril ringi käia .Tundsid eesti talvest ilmselget vasikavaimustust.
Ja nii see matk jätkus .Veel läksime korra Navesti jõe peale ja liikusime piki seda . Veel üks lõikamine rabas ja saigi 2 tundi kestnud matk otsa. Saunas pakuti kaminasooja ja kõhukinnitust ,sai käia veel peldikus tuuri ja vaadata õue peal niisama ringi . Lihtne oli see majapidamine ,üks väga tavaline kodu, ei mingit teatrit ega kassikulda ega muinasjutulist turismitalu . Majas paistis olevat ka jahimehi .Värskelt nülitud seanahad olid tuulduma pandud ja aiakäru oli ääreni täis soolikaid ,lumel selged verejäljed. Seesama suur maatõugu peni kontrollis ja nuhatas käru lasti poole ,aga suuremaid emotsioone see külmund ollus temas ei tekitanud -eks ole söödud kah juba - võis pilgust välja lugeda... Majaperemehe tegemist oli toetama tulnud lisaks kamp kohalikke külamehi - sättisid räätsasid , kütsid saunamajas kaminaruumi, praadisid pannil vorsti ning pakkusid vahetut seltskonda- need lihtsad maakarva kuhvtides külamehed.

Aga otsa sai see matk.Pikk sõit kodu poole tõi rammestuse kontide vahele, sokidki olid saabastes pika päeva jooksul niiskeks tõmmanud ja jahedus kippus jalgadest naha vahele. Tallinnasse jõudsime õhtupimeduses.Olen jälle ühe toreda päeva võrra rikkam.

trallakas

Laul punkbändile 2010

Küllap on need mo esimesed laulusõnad ja sedakorda punkaritele. Ega ei kujutakski kedagi  hipp-hopp poppareid mu sõnu laulmas .Asjad liiguvad ikka õiges suunas .Riimiga oli muidugi raskusi ,sest kasutan tavaliselt oma riimi ,mis pole ju tegelt riim ,vaid ma ise arvan selle riimiks olevat. Eh eeee ... Aga mees -ees, riigi-niigi , ime- pime -      väga raske.

EI SUUR-PAKRI TUUMAJAAMALE !
ahne ettevõtja üksi
keerab saare elu tuksi
pöörab segi Pakri loodust
ajab inimesed kodust
trambib segi linnuriigi
tal kõik otsustatud niigi !
"siia saagu tuumajaam
siin kiirgab minu tuumajamm"


Sina
       sina 
              sina 
                     sina
  protesti vastu
Eesti Energia plaanile
ehitada tuumajaam
Suur-Pakri saarele !



akadeemik Anto Raukas 
tule taevas appi -hõikas
kuule, ärimehe ime ,
oled vaimusilmast pime
sinu plaan on liialt haige
nagu persel mädapaise
kui sul kallis oma raha
mata jaama mõte maha



Sina
       sina 
              sina 
                     sina
  protesti vastu
Eesti Energia plaanile
ehitada tuumajaam
Suur-Pakri saarele !

kõik Eestis pole osta -müüa
laial lõual  ära süüa

Pakri karge saare elu
kus ei kohta linnamelu
 kaitseb linnu-taimeriiki
mida hullult mitut liiki
rannarootsi talumaid
Suur-Pakri põlisasukaid

Sina
       sina 
              sina 
                     sina
  protesti vastu
Eesti Energia plaanile
ehitada tuumajaam
Suur-Pakri saarele !




trallakas


  

luuletus lumehelbele

Isegi kirjutada ei ole aega . Lähen  valgest rõõmust lõhki. Möllan iga päev õues , jalutan läbi kõik kohad kus on lumi (kus ei oleks)  ja hingan sisse selle lumise pildi Eestimaast ! Kreisilt hea on olla  ...

luuletus lumehelbele 

* ** *  * *

***   **

       **   *

 *********

 * *   **    *

          ** 

  

          

                           trallakas