ei tundnud talve ära



silm see sihib teed ...

suure valge laraka
raip keegi endast sihtind
afaltil nüüd näoli  maas
rögisedes lömitab


silm aina sihib roppu teed...
vahiks hoopis taeva

assaa !

sina TALV-
 nõnda üllatad ja kukud
keset linnaasfalti
suure valge laraka

aina vahin taeva
terve ilm täis larakaid
silub linna mustust

tere TALV - jah sina k..rt
ikka oskad
kes oleks taiband oodata


                                trallakas